NATOt nimetame Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniks, mis on üks olulisemaid rahvusvahelisi institutsioone maailmas. See liit loodi täpselt 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu allkirjastamise tulemusena. See organisatsioon koondab 30 liikmesriiki Euroopast ja Põhja-Ameerikast.
NATO prioriteetsed eesmärgid
NATO üks peamisi eesmärke on tagada igapäevaelus vastastikune julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahenditega. Poliitilised meetmed tähendavad demokraatlike väärtuste edendamist ja konsulteerimist riikide julgeoleku ja kaitsega seotud küsimustes. Sõjaliste vahendite kasutamine seevastu seisneb sõjalise võimekuse tagamises, kuid eesmärgiga lahendada vaidlusi rahumeelselt. Organisatsioon juhindub põhimõttest üks kõigi eest, kõik ühe eest, mis tähendab, et ühe riigi vastu suunatud rünnak loetakse rünnakuks kogu alliansi vastu. Seda esindab Washingtoni lepingu artikkel 5, mida on seni kasutatud vaid korra. See viitas 2001. aasta septembris USA-s aset leidnud terrorirünnakutele.
Kuidas NATO allianss töötab?
Pakti ainus lepinguline organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille peakorter asub Brüsselis. Just tema saadab avalikkusele ja organisatsiooni mittekuuluvatele riikidele suunatud sõnumeid. Kõige tähtsamal kohal selles alliansis on NATO peasekretär, kes valitakse 4-aastaseks ametiajaks Põhja-Atlandi Nõukogu esimeheks. Kõik organisatsioonide poolt heaks kiidetud otsused tehakse konsensuse alusel, s.o liikmesriikide poolt hääletamise teel. NATO igapäevast tegevust rahastatakse selle liikmesriikide ühistest eelarvetest.
Millised tingimused peavad olema täidetud, et Põhja-Atlandi lepinguga ühineda?
NATO liikmelisuse tingimused on sätestatud Washingtoni lepingu artiklis 10. Selles öeldakse, et alliansi liikmeks võib saada iga Euroopa riik, kes suudab selle sätteid ellu viia ja aitab kaasa Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekule. Siis saab selline riik organisatsiooniga liitumise kutse, kuid selleks on vaja kõigi pakti liikmete ühehäälset nõusolekut. Selliste otsuste tegemisel arvestatakse eelkõige poliitilisi, õiguslikke, majanduslikke ja sõjalisi nõudeid. Pärast selliseid kontrollimisi peab riik saatma peasekretärile tahteavalduse, milles kinnitab, et nõustub liikmekohustuste ja -kohustustega. Järgmine ühinemise samm on ühinemisprotokollide allkirjastamine ülejäänud riikide poolt, mis seejärel ratifitseeritakse. Ratifitseerimise lõppedes saadetakse lepingu vastuvõtjale teated protokollide vastuvõtmise kohta, mille kohaselt on ette nähtud riigi ühinemine paktiga. Seejärel kutsub peasekretär uut liiget alliansiga liituma ja viimane samm on ametlik ühinemine NATO-ga.
NATO riikide nimekiri
2022. aasta andmetel on organisatsioonil 30 liikmesriiki. Viimane neist on Põhja-Makedoonia. Teised kandidaadid alliansiga liitumiseks on Bosnia ja Hertsegoviina, Soome ja Rootsi. NATO paktiga liitumise kuupäeva järgi on järgmised: Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid . Seejärel liitusid sellega Kreeka ja Türgi .